Toonekured

Võiks öelda, et toonekured on minu lemmiklinnud. Nad näevad välja graatsilised ja nendega on seotud mitmeid ütlusi, nagu näiteks:

• toonekured toovad noka otsas lapsi
• kui toonekurg üle lendab, siis on pisikest peret oodata
• naine peab olema nagu toonekurg- pikkade jalgadega ja tooma lapsi

Suve alguses nad tulid ja tulid. Neid tuli palju. Kui suvel autoga sõita, siis teeääres heinamaal näeb neid alati. Minu pisikese talukeses olid nad terve suvi nagu kodulinnud.  Hoovipeal käis 2-4 toonekurge peaaegu igal õhtul ja varahommikul. Nad jalutasid ringi ja otsisid toitu. Neid ei heidutanud isegi padusadu, nende kodugi on lahtine ja vihm sajab sisse. Kui ma neid olin näinud  juba umbes nädal aega, siis hakkasin ma neile ka toitu jätma. Vaikselt nad harjusid minuga ja kui nad mind nägid, siis ei lennanud nad kohe minema vaid vaatasid korra mind ja nokitsesid edasi. Ühel öösel lugesin ma neid kokku tervelt 6 tükki- ju kutsusid vist sugulased külla. Ja ükskord kui pesu riputasin kuivama, siis lendas üks toonu meetrikõrguselt minust üle. See oli päris hirmus tunne, sest toonekurge tiibade siruulatus võib olla isegi pea kaks meetrit. Kui ma linna sõitsin, siis mul olid juba pähe kulunud, kus on nende pesad ja jälgisin, kuna ilmus pessa ka poeg. Nüüd on käes kohe september ja olen märganud et toonekurgi on vähemaks jäänud. Eile jalutades nägin ma neid põllul põlluhiiri ja muid mutukaid putukaid otsimas. Varsti on nad läinud, aga tean et järmisel suvel on nad tagasi :)

Kui suvel jalutasin ja kurge nägin, siis tahes tahtmata hakkas kummitama laul Kurg ja Konn :)